Mis mind siin riigis närvi ajab?

1. Pangad on esmaspäeviti suletud. Lisaks on neil teadmata aegadel iga päev mingi lõunapaus. Just nimelt teadmata aegadel, et sul kindlasti ei oleks võimalik ühe korraga ära käia, vaid peaksid mitu korda ukse taga käima.

2. sama asi on poodidega. Pooled poed on esmaspäeviti suletud ja pühapäeviti on kõik suletud. Kui sul kodus süüa ei ole, siis toidupoodi peale 12:00 enam ei saa! Nälgi!
Kui tahad näiteks rattapoodi minna või postkontorisse või riidepoodi, siis on see kindlasti suletud, sest neil on lõunapaus. Ja see võib olla alates 12:00 kuni 14:00 või mõnel muul ajal, vastavalt poe oma suvale, nii et parem on üldse mitte kusagile minna ja hoopis helistada. Samuti on kindlasti ajad erinevad vastavalt nädalapäevale. Mõni pood on kolmapäeviti suletud, või on neljapäeval lühendatud päev või on ta esmaspäev, kolmapäev ja reede hommikupoolikul suletud. Laske fantaasial lennata.

3. Kui helistad, siis soovitatakse sul minna sinna, kus sa just käisid ja kust sulle öeldi, et tuleb helistada. Või siis soovitatakse telefoniraamatust või internetist otsida. Võiks arvata, et olen esimene välismaalasest tudeng, kes siia sattunud on.

3. Alkoholi saab osta kella 8-ni. Nagu Eestis. Närvi ajab ikkagi.

4. Ujulates on riietumisruumide asemel väikesed kabiinid, kus sa riided ära pead vahetama ja siis oma asjad kappi panema, mille sulgemiseks pead maksma 20 senti. Loomulikult ei ole vastuvõtutädil võimalik sinu raha väiksemaks vahetada ja kui sul raha pole, siis võid ujumise ajaks riided kotiga pähe siduda.
Lisaks toimub pesemine ühes ruumis nii meeste kui naistega. Ehk siis oma väikeses kabiinikeses paned oma riided selga (sest ega keegi ei tohi sind ju ometi alasti näha!) ja siis pesed ennast koos ujumisriietega. Või ei pesegi üldse. Kusjuures ühes teises ujulas, kus naised ja mehed on eraldi riietusruumides, on üleval silt, et riiete vahetamine kabiinist väljaspool on rangelt keelatud.

5. Kõik asjad maksavad üks euro. Nagu Kreekas. Isegi kiirnuudlid maksavad poes ühe euro.

6. Prantslastel on võime teleportatsiooni teha. Nimelt on loengute kellaajad siin umbes sellised: 11:00-12:00, 12:00-13:30, 13:30-15:00, 15:00-16:00
Kui te nüüd tähelepanelikult vaatate, siis loengute vahel olevat vahe ei ole. Nimelt kui eelmine tund lõpeb kell 12:00 (kusjuures õppejõud lõpetab täpselt 12:00 mitte minutitki varem), siis juba 12:00 pead sa olema maja teises otsas või isegi teises hoones ja mitte hilinema, sest õppejõud võtab läbi iga hilineva üliõpilase (kas te ei ole võimelised õigel ajal kohale jõudma?). Muidugi jääb täiesti küsimärgi alla, millal peaks mul olema võimalik minna sööklasse lõunat sööma. Ei olegi.
Asi läheb veel lõbusamaks, kui tahad võtta aineid erinevatest osakondadest/teaduskondadest. Sest nimelt võib teises osakonnas olla tund hoopis kell 14:00-15:30. Vaadake nüüd eelnevaid aegu ja te näete, et sellisel juhul kaotan ma kaks teist loengut teisest teaduskonnast. Mitte et nad ei võiks olla ühel ajal ja loogiliselt. Ei. miks ometi.

7. Kogu aeg peab senditasku paelaga kaelas olema, sest kunagi ei tea, kus sinu käest mõni euro või 50 senti küsitakse. Poodides loomulikult kaardiga maksta saab. Aga! alates summadest 5 või 10 eurot.

8. Lisaks sellele, et toidupoodides on alati hiiglaslikud järjekorrad (mitte kunagi ei ole ilma järjekorrata kassat), on veel selline süsteem, et sinu ees olev tädike pakib kogu oma terve nädala toidu kottidesse ja alles siis hakkab pangakaari otsima, et selle kõige eest maksta, selle asemel, et kohe maksta, et müüja saaks juba järgmise kliendi asju läbi laskma hakata.

9. Bussis peab igaüks näitama ette oma kaardi ja selle masinast läbi laskma. Kusjuures ühekordseid bussipileteid ostetakse ka bussijuhi käest. Siseneda tohib ainult esiuksest, mis tingib selle, et ukse ees on alati hiiglaslik tropp, kust inimesed ei mõista bussi tahaotsa poole liikuda. Lisaks võtab kogu see venimine sama kaua aega, kui ühest peatusest teise sõitmine. Kokkuvõttes tähendabki see, et minu 6 km teed ülikoolini on teinekord 30 minutit bussisõitu.

Aga muidu on siin väga tore.