Ja siis veel selline asi, et pangas peab raha arvele panemiseks selle toppima väikesesse kilekotikesse, kuhu kirjutad peale summa, oma arvenumbri, kuupäeva ja allkirja. Siis lähed masina juurde, mis selle ära sööb ja siis tuleb mõne aja pärast mingi onu, kes masina kotikestest ära tühjendab ja kõik rahatähed ära kontrollib ja juba kahe päeva pärast ongi raha arvel! Nagu ludinal!
Ma lihtsalt ei suutnud naeru kinni hoida kui telleripoiss mul kõike seda teha aitas. Ma juba kujutan ette seda juhust, kus mul on vaja kiirelt raha arvele saada, aga olen unustanud selle kaks päeva varem kotikesse toppida. :D Ei tea, kas nutta või naerda.
Lisaks kasutatakse siin sellist toredat tšekkide süsteemi. See on ka väga lahe asi, sest tšekile kirjutad peale päeva, millal raha su arvelt ära võetakse. Aga sa pead kindlaks tegema, et sul just sel päeval piisavalt raha arvel on. Kui ei ole, siis tuleb tšekk sulle tagasi ja tuleb kõik uuesti teha. Huvitav, miks küll Eestis sellist süsteemi ei kasutata.
Tuesday, September 29, 2009
Monday, September 28, 2009
Mis mind siin riigis närvi ajab?
1. Pangad on esmaspäeviti suletud. Lisaks on neil teadmata aegadel iga päev mingi lõunapaus. Just nimelt teadmata aegadel, et sul kindlasti ei oleks võimalik ühe korraga ära käia, vaid peaksid mitu korda ukse taga käima.
2. sama asi on poodidega. Pooled poed on esmaspäeviti suletud ja pühapäeviti on kõik suletud. Kui sul kodus süüa ei ole, siis toidupoodi peale 12:00 enam ei saa! Nälgi!
Kui tahad näiteks rattapoodi minna või postkontorisse või riidepoodi, siis on see kindlasti suletud, sest neil on lõunapaus. Ja see võib olla alates 12:00 kuni 14:00 või mõnel muul ajal, vastavalt poe oma suvale, nii et parem on üldse mitte kusagile minna ja hoopis helistada. Samuti on kindlasti ajad erinevad vastavalt nädalapäevale. Mõni pood on kolmapäeviti suletud, või on neljapäeval lühendatud päev või on ta esmaspäev, kolmapäev ja reede hommikupoolikul suletud. Laske fantaasial lennata.
3. Kui helistad, siis soovitatakse sul minna sinna, kus sa just käisid ja kust sulle öeldi, et tuleb helistada. Või siis soovitatakse telefoniraamatust või internetist otsida. Võiks arvata, et olen esimene välismaalasest tudeng, kes siia sattunud on.
3. Alkoholi saab osta kella 8-ni. Nagu Eestis. Närvi ajab ikkagi.
4. Ujulates on riietumisruumide asemel väikesed kabiinid, kus sa riided ära pead vahetama ja siis oma asjad kappi panema, mille sulgemiseks pead maksma 20 senti. Loomulikult ei ole vastuvõtutädil võimalik sinu raha väiksemaks vahetada ja kui sul raha pole, siis võid ujumise ajaks riided kotiga pähe siduda.
Lisaks toimub pesemine ühes ruumis nii meeste kui naistega. Ehk siis oma väikeses kabiinikeses paned oma riided selga (sest ega keegi ei tohi sind ju ometi alasti näha!) ja siis pesed ennast koos ujumisriietega. Või ei pesegi üldse. Kusjuures ühes teises ujulas, kus naised ja mehed on eraldi riietusruumides, on üleval silt, et riiete vahetamine kabiinist väljaspool on rangelt keelatud.
5. Kõik asjad maksavad üks euro. Nagu Kreekas. Isegi kiirnuudlid maksavad poes ühe euro.
6. Prantslastel on võime teleportatsiooni teha. Nimelt on loengute kellaajad siin umbes sellised: 11:00-12:00, 12:00-13:30, 13:30-15:00, 15:00-16:00
Kui te nüüd tähelepanelikult vaatate, siis loengute vahel olevat vahe ei ole. Nimelt kui eelmine tund lõpeb kell 12:00 (kusjuures õppejõud lõpetab täpselt 12:00 mitte minutitki varem), siis juba 12:00 pead sa olema maja teises otsas või isegi teises hoones ja mitte hilinema, sest õppejõud võtab läbi iga hilineva üliõpilase (kas te ei ole võimelised õigel ajal kohale jõudma?). Muidugi jääb täiesti küsimärgi alla, millal peaks mul olema võimalik minna sööklasse lõunat sööma. Ei olegi.
Asi läheb veel lõbusamaks, kui tahad võtta aineid erinevatest osakondadest/teaduskondadest. Sest nimelt võib teises osakonnas olla tund hoopis kell 14:00-15:30. Vaadake nüüd eelnevaid aegu ja te näete, et sellisel juhul kaotan ma kaks teist loengut teisest teaduskonnast. Mitte et nad ei võiks olla ühel ajal ja loogiliselt. Ei. miks ometi.
7. Kogu aeg peab senditasku paelaga kaelas olema, sest kunagi ei tea, kus sinu käest mõni euro või 50 senti küsitakse. Poodides loomulikult kaardiga maksta saab. Aga! alates summadest 5 või 10 eurot.
8. Lisaks sellele, et toidupoodides on alati hiiglaslikud järjekorrad (mitte kunagi ei ole ilma järjekorrata kassat), on veel selline süsteem, et sinu ees olev tädike pakib kogu oma terve nädala toidu kottidesse ja alles siis hakkab pangakaari otsima, et selle kõige eest maksta, selle asemel, et kohe maksta, et müüja saaks juba järgmise kliendi asju läbi laskma hakata.
9. Bussis peab igaüks näitama ette oma kaardi ja selle masinast läbi laskma. Kusjuures ühekordseid bussipileteid ostetakse ka bussijuhi käest. Siseneda tohib ainult esiuksest, mis tingib selle, et ukse ees on alati hiiglaslik tropp, kust inimesed ei mõista bussi tahaotsa poole liikuda. Lisaks võtab kogu see venimine sama kaua aega, kui ühest peatusest teise sõitmine. Kokkuvõttes tähendabki see, et minu 6 km teed ülikoolini on teinekord 30 minutit bussisõitu.
Aga muidu on siin väga tore.
1. Pangad on esmaspäeviti suletud. Lisaks on neil teadmata aegadel iga päev mingi lõunapaus. Just nimelt teadmata aegadel, et sul kindlasti ei oleks võimalik ühe korraga ära käia, vaid peaksid mitu korda ukse taga käima.
2. sama asi on poodidega. Pooled poed on esmaspäeviti suletud ja pühapäeviti on kõik suletud. Kui sul kodus süüa ei ole, siis toidupoodi peale 12:00 enam ei saa! Nälgi!
Kui tahad näiteks rattapoodi minna või postkontorisse või riidepoodi, siis on see kindlasti suletud, sest neil on lõunapaus. Ja see võib olla alates 12:00 kuni 14:00 või mõnel muul ajal, vastavalt poe oma suvale, nii et parem on üldse mitte kusagile minna ja hoopis helistada. Samuti on kindlasti ajad erinevad vastavalt nädalapäevale. Mõni pood on kolmapäeviti suletud, või on neljapäeval lühendatud päev või on ta esmaspäev, kolmapäev ja reede hommikupoolikul suletud. Laske fantaasial lennata.
3. Kui helistad, siis soovitatakse sul minna sinna, kus sa just käisid ja kust sulle öeldi, et tuleb helistada. Või siis soovitatakse telefoniraamatust või internetist otsida. Võiks arvata, et olen esimene välismaalasest tudeng, kes siia sattunud on.
3. Alkoholi saab osta kella 8-ni. Nagu Eestis. Närvi ajab ikkagi.
4. Ujulates on riietumisruumide asemel väikesed kabiinid, kus sa riided ära pead vahetama ja siis oma asjad kappi panema, mille sulgemiseks pead maksma 20 senti. Loomulikult ei ole vastuvõtutädil võimalik sinu raha väiksemaks vahetada ja kui sul raha pole, siis võid ujumise ajaks riided kotiga pähe siduda.
Lisaks toimub pesemine ühes ruumis nii meeste kui naistega. Ehk siis oma väikeses kabiinikeses paned oma riided selga (sest ega keegi ei tohi sind ju ometi alasti näha!) ja siis pesed ennast koos ujumisriietega. Või ei pesegi üldse. Kusjuures ühes teises ujulas, kus naised ja mehed on eraldi riietusruumides, on üleval silt, et riiete vahetamine kabiinist väljaspool on rangelt keelatud.
5. Kõik asjad maksavad üks euro. Nagu Kreekas. Isegi kiirnuudlid maksavad poes ühe euro.
6. Prantslastel on võime teleportatsiooni teha. Nimelt on loengute kellaajad siin umbes sellised: 11:00-12:00, 12:00-13:30, 13:30-15:00, 15:00-16:00
Kui te nüüd tähelepanelikult vaatate, siis loengute vahel olevat vahe ei ole. Nimelt kui eelmine tund lõpeb kell 12:00 (kusjuures õppejõud lõpetab täpselt 12:00 mitte minutitki varem), siis juba 12:00 pead sa olema maja teises otsas või isegi teises hoones ja mitte hilinema, sest õppejõud võtab läbi iga hilineva üliõpilase (kas te ei ole võimelised õigel ajal kohale jõudma?). Muidugi jääb täiesti küsimärgi alla, millal peaks mul olema võimalik minna sööklasse lõunat sööma. Ei olegi.
Asi läheb veel lõbusamaks, kui tahad võtta aineid erinevatest osakondadest/teaduskondadest. Sest nimelt võib teises osakonnas olla tund hoopis kell 14:00-15:30. Vaadake nüüd eelnevaid aegu ja te näete, et sellisel juhul kaotan ma kaks teist loengut teisest teaduskonnast. Mitte et nad ei võiks olla ühel ajal ja loogiliselt. Ei. miks ometi.
7. Kogu aeg peab senditasku paelaga kaelas olema, sest kunagi ei tea, kus sinu käest mõni euro või 50 senti küsitakse. Poodides loomulikult kaardiga maksta saab. Aga! alates summadest 5 või 10 eurot.
8. Lisaks sellele, et toidupoodides on alati hiiglaslikud järjekorrad (mitte kunagi ei ole ilma järjekorrata kassat), on veel selline süsteem, et sinu ees olev tädike pakib kogu oma terve nädala toidu kottidesse ja alles siis hakkab pangakaari otsima, et selle kõige eest maksta, selle asemel, et kohe maksta, et müüja saaks juba järgmise kliendi asju läbi laskma hakata.
9. Bussis peab igaüks näitama ette oma kaardi ja selle masinast läbi laskma. Kusjuures ühekordseid bussipileteid ostetakse ka bussijuhi käest. Siseneda tohib ainult esiuksest, mis tingib selle, et ukse ees on alati hiiglaslik tropp, kust inimesed ei mõista bussi tahaotsa poole liikuda. Lisaks võtab kogu see venimine sama kaua aega, kui ühest peatusest teise sõitmine. Kokkuvõttes tähendabki see, et minu 6 km teed ülikoolini on teinekord 30 minutit bussisõitu.
Aga muidu on siin väga tore.
Wednesday, September 23, 2009
Loengud! Lõpuks ometi!
Täna sain esimest korda loengusse. Jee! Aine nimega prantsuse keele ajalugu. Need kes hindavad Vogelbergi ja inglise keele ajalugu (Beowulf ja muud loomad) mõistavad mu rõõmu, kui ma sain umbes sama hästi kui prantslased aru 13. sajandi tekstist, mis keskendus Kleopatra rindade ja tagumiku kiitmisele. Tuleb välja, et ka Prantsusmaal harrastavad õppejõud alustada loenguid seksuaalsete teemadega. Kuigi jah, Pilvi 17. sajandi luule 1. loeng oli muidugi kõrgem pilotaaž... Kes veel mäletab see mäletab ;)
Teine loeng oli kinokunsti žanritest, mis sisuliselt tähendas seda, et vaatasime terve 3-tunnise (!!!!) loengu jooksul filmiklippe ja õppejõud seletas asja natuke lahti. Nice!
Ja tänane esimene sukeldumistund oli ka šeff, sest lõpuks ometi on olemas üks sport, kus mina ei ole kõige nõrgem :D Väga isekas minust nii mõelda, aga vähemalt ujumises olen nõrgematest tugevam... Jess!
Ma ei tea, kuidas teil on, aga meil siin paistab päike ja mõnus mahe ilm on. Aga kohe kindlasti ei ole te lõunasöögiks võileiva ja puuviljakokteili eest kunagi 120 krooni maksnud. See on ajaloolise kesklinna üks miinuseid.
Ja kas ma juba ütlesin, et mu õppehoones on kaks erinevat võimalust vaateks: ühelt poolt Loire oma saarekestega ja puudega ja teisel pool renessanssi-stiilis kesklinn, mis on pikitud 18. sajandi punaste kõrgete korstendega. Olen juba ammu tahtnud järgi uurida, aga äkki keegi mäletab, millal Inglismaal kõrged korstnad moodi läksid. Mäletan, et Pilvi kunagi rääkis sellest kui majadele jõukuse märgiks suured korstnad ehitatati. Oli see ehk 18. sajand? 19. sajand?
Muide, kohalikud inglise filoloogid teevad märkmeid prantsuse keeles ja õppejõud räägib poole ajast prantsuse keeles. Aga teisel aastal vist sunnitakse neid märkmeid inglise keeles tegema hakkama. Oh õudust, kui raske! :D :D
Hmm...
Teine loeng oli kinokunsti žanritest, mis sisuliselt tähendas seda, et vaatasime terve 3-tunnise (!!!!) loengu jooksul filmiklippe ja õppejõud seletas asja natuke lahti. Nice!
Ja tänane esimene sukeldumistund oli ka šeff, sest lõpuks ometi on olemas üks sport, kus mina ei ole kõige nõrgem :D Väga isekas minust nii mõelda, aga vähemalt ujumises olen nõrgematest tugevam... Jess!
Ma ei tea, kuidas teil on, aga meil siin paistab päike ja mõnus mahe ilm on. Aga kohe kindlasti ei ole te lõunasöögiks võileiva ja puuviljakokteili eest kunagi 120 krooni maksnud. See on ajaloolise kesklinna üks miinuseid.
Ja kas ma juba ütlesin, et mu õppehoones on kaks erinevat võimalust vaateks: ühelt poolt Loire oma saarekestega ja puudega ja teisel pool renessanssi-stiilis kesklinn, mis on pikitud 18. sajandi punaste kõrgete korstendega. Olen juba ammu tahtnud järgi uurida, aga äkki keegi mäletab, millal Inglismaal kõrged korstnad moodi läksid. Mäletan, et Pilvi kunagi rääkis sellest kui majadele jõukuse märgiks suured korstnad ehitatati. Oli see ehk 18. sajand? 19. sajand?
Muide, kohalikud inglise filoloogid teevad märkmeid prantsuse keeles ja õppejõud räägib poole ajast prantsuse keeles. Aga teisel aastal vist sunnitakse neid märkmeid inglise keeles tegema hakkama. Oh õudust, kui raske! :D :D
Hmm...
Tuesday, September 22, 2009
Erasmuslaste elu
Esiteks võib siin Erasmusena aineid valida kuni 30. oktoobrini. Nii et aega on...
Teiseks oli meil täna niiöelda vastuvõtt, kus ainuke mõistlik asi oli kohalike veinide, juustude ja liha degusteerimine. Nice.
Kolmandaks sain ma endale niiöelda isikliku tuutori, kelleks on noormees nimega Jean, kes muide lubas minuga jõkke ujuma minna. Siin käisid täna kõik suveriietes ja Loire on mõnusalt leige ;)
Homme hakkavad lõpuks loengud, kus mul kohe kindlasti lihtne olema ei hakka, sest ma ei saa veel prantsuskeelsetest filmidestki eriti aru :S :S Ja grammatika ei tule ka välja. See on kolmanda nädala kriis. Ootan põnevusega kolmanda kuu kriisi. (Eelmine kord kui Prantsusmaal olin, sai mul peale kolme kuud täiesti kõrini võõra keele rääkimisest) Keegi ei tea, miks ma siia terveks aastaks tulin...
Ja siis mul oli täna esimene contemporary dance tund (danse contemporaine), mis ongi täpselt selline ringikargamine ja pool balletisarnane hüppamine. Väga vabastav tunne on maas väänelda ja püherdada :P
Homme on sukeldumine ;)
Ja nädalavahetusest peab ka rääkima. Käisin lõpuks losse vaatamas... Vau. Pole paha. Postitan varsti pilte. Ei saa sõnades väljendada...
Teiseks oli meil täna niiöelda vastuvõtt, kus ainuke mõistlik asi oli kohalike veinide, juustude ja liha degusteerimine. Nice.
Kolmandaks sain ma endale niiöelda isikliku tuutori, kelleks on noormees nimega Jean, kes muide lubas minuga jõkke ujuma minna. Siin käisid täna kõik suveriietes ja Loire on mõnusalt leige ;)
Homme hakkavad lõpuks loengud, kus mul kohe kindlasti lihtne olema ei hakka, sest ma ei saa veel prantsuskeelsetest filmidestki eriti aru :S :S Ja grammatika ei tule ka välja. See on kolmanda nädala kriis. Ootan põnevusega kolmanda kuu kriisi. (Eelmine kord kui Prantsusmaal olin, sai mul peale kolme kuud täiesti kõrini võõra keele rääkimisest) Keegi ei tea, miks ma siia terveks aastaks tulin...
Ja siis mul oli täna esimene contemporary dance tund (danse contemporaine), mis ongi täpselt selline ringikargamine ja pool balletisarnane hüppamine. Väga vabastav tunne on maas väänelda ja püherdada :P
Homme on sukeldumine ;)
Ja nädalavahetusest peab ka rääkima. Käisin lõpuks losse vaatamas... Vau. Pole paha. Postitan varsti pilte. Ei saa sõnades väljendada...
Thursday, September 17, 2009
Sajab, sajab, sajab
Umbes teist päeva juba. Nagu Inglismaal või Eestis. Vahet pole. Vähemalt on kodune tunne.
Party-party!
Olen õnnelik, et olen valge ja tüdruk. Väga raske on olla must. Must ja poiss. Või araablane ja poiss. On kohe tunda, kuidas prantsuse tüdrukutel käib külmalaine üle, kui mõni selline läheneb. Kui aus olla, hakkab mul ka juba neist kõrini saama natuke. Nad ei saa aru, et liiga palju sõbralikkust teeb neile hoopis karuteene. Jah, "playing it cool" on oskus, mis omane põhjamaistele rahvastele. Ja on õigus küll, et peab ette vaatama nendega, kes sind endale kohe sõbraks sobitavad. Esiteks üritavad nad sind kindlasti ära sebida ja teiseks on sageli asi selles, et neil ei ole eriti sõpru :) Kurb.
Subscribe to:
Posts (Atom)